ISLAND

(avaldatud Maalehes 20.03.2003)

Ainult 2500 kilomeetri kaugusel Eestist asub imeline maa Island. Sellel saarel võib ühe nädala jooksul näha rohkem loodusimesid kui mitme kuu jooksul mööda erinevaid kontinente rännates.

Islandi pindala on 102 700 km² ning sellest 12% katavad liustikud, 11% laava, 3% järved, 1% põllumaa ja 1 % mets. Ülejäänu on taimkatteta ala ja karjamaad.

Islandi maapind on maailma kõige vulkaanilisem, saarel asub üle 200 vulkaani milledest 31 on tegevvulkaanid. Peale maa asustamist teatakse 150 vulkaanipurset ja need on aset leidnud iga viie aasta tagant. Kõige aktiivsem vulkaan Hekla on pursanud peale 1104. aastat 19 korda, ning seda teinekord loodusele väga hävitavate tagajärgedega. Aastatel 1947-48 kestis Hekla purse üle aasta. Hekla on jätkuvalt aktiivne ja viimati purskus ta aastal 2000.

Vulkaanilisuse äärmise vastandina leidub Islandil üle 120-ne jääliustiku, mis katavad 11 922 km² saarest. Viimaste aastate jooksul on liustikud õhenenud ilmastiku soojenemise tõttu. Vatnajökull Lõuna-Islandil on Eroopa kõige suurem terviklik jääliustik. Selle paksus on umbes kilomeeter ja pindala 8 300 km².

Eriti võimsad protsessid toimuvad paikades, kus tuli ja jää kohtuvad. 1996 aasta sügisel toimus vulkaanipurse Vatnajökulli liustiku all. Selle tagajärjel sulasid suured liustikualad ning tekkinud tulvad viisid kaasa vett, jääd ja maamasse. Tulvad lõhkusid ümber Islandi kulgeva tee 17 km pikkuselt ja rikkusid tähtsa maanteesilla. 1998 aasta detsembris oli väiksem vulkaanipurse samas kohas ilma dramaatiliste tagajärgedeta.

Ka maavärinad on Islandil tavalised, kuid harva tõsiste tagajärgedega. Tugevaimad maavärinad toimusid 1784 ja 1896.

Lisaks paljudele tavalistele jõgedele ja järvedele on Islandil veel 800 kuumaveeallikat. Maa suurim kuumaveeallikas Deildartunguhver toodab rohkem kui 180 liitrit keeva vett sekundis. Purskavatest kuumaveeallikatest suurim on Lõuna-Islandil asuv Geys?r, mille nimest on tulnud ühine nimetus kõigile maailma purskavatele kuumaveeallikatele. Selle vesi purskas omal ajal 60 m kõrgusele, kuid tänapäeval see geiser kahjuks enam regulaarselt ei tegutse. Praegusel ajal on Geys?rit ümbritsevate kuumaveeallikate alal kõige aktiivsemaks allikaks Strokkur, mis purskab vett 5-10 minutiliste vaheaegadega. Islandlased oskavad looduslikku kuuma vett edukalt ära kasutada, 89 % majadest köetakse kuuma veega. Reykjaviki piirkonnas köetakse kõiki maju kuuma veega ning linnatänavate all on soojaveevoolikud, mis sulatavad jää ja lume. Samal viisil köetakse kasvuhooneid ning kuuma vett kasutatakse ka ujulates. Sooja vett pumbatakse isegi merre, soendamaks merevett Reykjaviki lähedal asuvas rannas.

Elanikke on Islandil 286 275 (seisuga 01.12.01.) ning see on 2,8 inimest ruutkilomeetri kohta. Islandi pealinn on Reykjavik, kus elab 112 276 elanikku. Reykjavik ja selle lähilinnad moodustavad niinimetatud Suure Reykjaviki, kus on kokku 178 030 elanikku. Umbes 90% islandlastest elab linnades ja 60 % islandlastest elab pealinna piirkonnas. Teised suured keskused on Akureyri põhjas, Isafjördur läänes ja Egilsstadir idas. Üheksal kümnendikul saarest (siseosa) asustus puudub.

Islandi tähtsaimaks majandusalaks on kalandus, mis moodustab suurima osa riigi tuludest. Kalanduses ja põllumajanduses töötab aga ainult 8,3 % islandlastest. Tööstuses on hõivatud 23% ja 68,7 % elanikest saab oma elatise teenidusametitest.

Pidevalt kasvab turismi osakaal ning see on tähtsuselt teine tegevusala. Aastal 2000 külastas Islandit 262 605 inimest. Turismi tõmbenumbriteks on kauni maa omapärased loodusnähtused.

Kõige lihtsamalt pääseb Islandile lennukiga ja Tallinnast saab sinna lennata läbi Stockholmi või Kopenhaageni. Taanist ja Norrast saab Islandile ka laevaga, kuid see võtab palju aega ja on kokkuvõttes peaaegu sama kallis kui lennukipilet.

Turisti jaoks on Island väga kallis maa. Näiteks öö üsna tagasihoidlikus hotellis maksab keskmiselt 1000 EEK ja oma magamiskotiga suures ruumis ööbimise eest küsitakse 400 EEK. Restoranides maksab hommikusöök keskmiselt 200, odavam lõuna 300 ja õhtusöök umbes 500 EEK. Võileib maksab 50 EEK, hamburger 60, Big Mac 80, suur pizza alates 200 jne. Kartulikilo hinnaks on 30, päts leiba maksab 40, pudel õlut 40, pooleliitrine viin 400, pakk sigarette 70 ning käterätiku laenutamine Sinises Laguunis 60 EEK.

Ka mööda Islandit ringisõitmine ei ole just odav. Näiteks maksab bussipilet Reykjavikist Akureyrisse (389 km) 5300 ISK. Soodsam on osta nädalapilet, millega võib sõita ümber saare ja teha nädala jooksul peatusi mitmetes erinevates kohtades. Selline pilet maksab 242 EUR. Islandil on ka palju lennujaamu ja lennuühendus erinevate asulate vahel on hea. Lennukipilet Reykjavikist Akureyrisse maksab 1000-2000 EEK. Väga levinud on Islandil ka autorent ja odavaim hinnatase on umbes 1000 EEK/ööpäev. Kuid tavalise sõiduautoga saab liikuda ainult tähtsamatel rannikuäärsetel teedel. Selleks, et sisemaal liikuda, on vaja džiipi ja nende rent on tunduvalt kallim. Väiksemate džiipide ööpäev maksab umbes 2000 EEK, kuid Hummeri ööpäev on ligi 10 000 EEK. Rühmareisidel kasutavad reisikorraldajad muidugi busse ja neid leidub ka selliseid, millega on võimalik sõita sisemaal ning tõusta isegi liustikule. Sisemaal sõitmine on raskendatud korralike teede puudumise tõttu ja sõltub palju ilmastikutingimustest. Enamikel jõgedel puuduvad sillad ja seetõttu tuleb jõgedest läbi sõita. Praktiliselt puudub sisemaal ka igasugune infrastruktuur. Sisemaal puudub ka GSM mobiililevi ja seal ei soovitata üksi sõita. Mugavustega harjunud turistidel on seal raske, sest sadade kilomeetrite ulatuses pole ühtegi bensiinijaama, hamburgeriputkat ega tualetti.

Seetõttu piirduvad ärahellitatud turistid tavaliselt ainult Lõuna-Islandiga ja näevad kahjuks ainult killukest Islandist. Tavaliselt ollakse Islandil 4 päeva ja selle ajaga tutvutakse pealinna Reykjavikiga, käiakse ujumas Sinises Laguunis ja sõidetakse mööda niinimetatud Kuldset Ringi (?ingvelliri org, Geys?r ja Gullfossi juga). Muidugi on ka selline reis üsna muljeterohke, kuid seda kõike jõuaks vaadata ka ühe päevaga ning ülejäänud päevad võiks kasutada teiste kohtade külastamiseks. Islandi reisipaketid on väga kallid ja kui juba korra Islandile minna, siis tasuks seal ka võimalikult palju näha. Islandil peaks olema vähemalt nädala ja kindlasti tuleb saarele ring peale teha. Vaadata on Islandil tõesti palju. Jugadest on olulisimad Islandi kõrgeim juga Glymur (190 m), Euroopa võimsaim juga Dettifoss (200 tonni vett sekundis), kaunid Godafoss ja Skogafoss ning kuulus Gullfoss. Islandlased püüavad turistidele näidata ka oma metsi, kus kasvavad isegi kuni 12 meetri kõrgused kased, kuid eestlased seal tavaliselt aega kulutada ei taha. Võimaluse korral tasub käia ka mõnel liustikul, näiteks Vatnajökulile on võimalik isegi autoga sõita. Põnev on ka Snæfellsjökuli liustik Siit algas Jules Verne’i tegelaste teekond maakera südamesse ja arvatakse, et siin asub üks maailma seitsmest suurest energiasambast. Seepärast külastavad mõned inimesed liustikku igal suvel ja laevad ennast siin energiaga kogu aastaks. Omaette vaatamisväärsus on Jökulsarloni järv, kus on võimalik ujuvate jäämägede vahel paadiga sõita. Väga maaliline on Myvatni järve ümbrus, kus võib vaadata vulkaane, kummalisi laavamoodustisi, maa seest paiskuvaid aurusambaid, podisevaid mudaallikaid ja muud ebatavalist. Myvatni lähedale jääb ka Islandi mägede „kuninganna“ – Herdubreid ning Eldhrauni laavaväli, kus USA astronaudid enne kuule minekut harjutamas käisid. Paljusid kohti ei ole lihtsalt võimalik kirjeldada, neid peab nägema. Sellised on Kverkfjöll, Landmannalaugar ja Thorsmörk. Meie eelmise aasta grupi arvates oli suurimaks elamuseks ronimine vulkaani kraatrisse ja seal soojas vees ujumine.

Kellele aga sellest kõigest väheks jääb, see võib veel lisaks liustikul mootorsaaniga kihutada, mägijõgedel parvega sõita, Islandi hobustel ratsutada, kala püüda, merele vaalasid vaatama minna või üheks päevaks 300 kilomeetri kaugusel asuvale Gröönimaale lennata.

Hoolimata ajalehe „Äripäev“ (31.01.2003) väitest, et Eesti reisikorraldajad Islandile rühmareise ei korralda, võib veidi otsides leida 6 firmat, kes seda siiski üritavad. Huvilistel on võimalik valida erinevate programmide ja hindade vahel ning erinev on ka pakutava kvaliteet. Erinevate pakkujate reisiprogramme lugedes võib leida üllatavalt palju väiksemaid ja suuremaid vigu. Näiteks kirjutatakse, et suvel on õhutemperatuur Islandil 20?. Sellist sooja aga on tegelikult väga harva, juuli keskmine temperatuur on 11? ning vastavalt sellele peaks turist ka oma riietuse valima. Kuldse Ringi ekskursioon maksab firmast sõltuvalt 1000-2000 EEK ning mõned reklaamivad selle ekskursiooni käigus külastatavat 32 meetri kõrgust Gullfossi kui Euroopa kõrgeimat või võimsaimat juga. Rohkem kui 1000 EEK maksva Sinise Laguuni külastust reklaamitakse kui suplust tõelistes kuumaveeallikates. Tegelikult on pumbatakse laguuni sooja vett lähedalasuvast geotermaalelektrijaamast. Sellest hoolimata on Sinine Laguun väga meeldiv koht, kuid tõelistes kuumaveeallikates suplemiseks tuleb Reykjavikist veidi kaugemale sõita. Sellised eksimused näitavad lihtsalt programmi koostaja asjatundmatust, kuid minna reisile reisijuhiga, kes soovitab „kuumaveekeisrites supelda“ (kirjapilt muutmata) oleks lausa eluohtlik. Kõike eeltoodut arvestades tasub enne kallile reisile minekut põhjalikumalt erinevate reisikorraldajate programme uurida ja ka ise natuke Islandi kohta lugeda.