Namiibiast leiab kõik Aafrika plussid
(Äripäeva Puhkepäev 10.03.2006)
Namiibia on seni olnud maa, mis turismi sihtkohana on eestlaste jaoks suhteliselt vähetuntud. Ometi üllatab see maa turiste oma mitmekesisusega. Pindalalt on Namiibia Eestist umbes 18 korda suurem ja seal on väga erineva loodusega piirkondi.
Rohkem kui pooleteise tuhande kilomeetri pikkune ookeanirannik on omapärane selle poolest, et otse rannikuni ulatub Namiibia kõrb. Suurem enamus sellest rannikust on inimeste poolt täiesti asustamata, põhjaosas on kurikuulus Skeletirannik ja lõunaosas teemandikaevanduste suletud ala.. Rannikul on ainult kolm väikelinna ja paar küla. Kuid turistidele seal siiski tegevust leidub, sest võimalik on minna vaatama delfiine, pelikane, flamingosid või merikarude lesilat. Liivadüünidel võib sõita maastikuauto, ATV või liivalauaga.
Rannikust ida pool asuvat Namiibia kõrbe peetakse maailma vanimaks kõrbeks ning seal leidub kuni 400 meetri kõrguseid liivaluiteid. Kõrbe põhjaosas elavad veel mõned üliharuldased kõrbeelevandid ja kõrbelõvid. Tihemini võib kõrbes näha jaanalinde ja gaselle.
Namiibia keskosa on suhteliselt mägine ning kõrgeimad tipud ulatuvad kahe ja poole kilomeetri kõrgusele merepinnast. Mägisest alast ida poole jääb suur Kalahari kõrb.
Namiibia põhjaosa on tasasem ja veerikkam. Namiibias on palju rahvusparke, kuid kõige kuulsam on neist Etosha rahvuspark. Selles rahvuspargis ringi sõites on võimalik suhteliselt lühikese ajaga näha väga paljusid erinevaid loomi ja linde. Antiloope, gaselle ja sebrasid kohtab peaaegu igal sammul ning tihti on näha ka elevante, kaelkirjakuid ja jaanalinde. Haruldasemad on kohtumised ninasarviku, lõvi, gepardi või leopardiga.
Lisaks loodusele on mitmekülgne ka Namiibia kultuur. Kahe miljoni elanikuga Namiibias on 13 etnilist gruppi ja kasutusel 16 erinevat keelt. 90% elanikkonnast on aafrklased (ovambod, kavangod, hererod, damarad, buðmanid, hotentotid jt.), 6% eurooplased (kasutavad inglise, saksa ja afrikaani keelt) ning 4% metissid ehk segaverelised (kasutavad peamiselt afrikaani keelt).
Need rahvad on vägagi erinevad välimuse, elukommete, arhitektuuri, riietuse jne. poolest. Kui mõned buðmanid käivad siiamaani vibude ja odadega jahil ning himbad käivad ringi poolpaljalt ja värvivad ennast punaseks, siis saksapärases Swakopmundis võib osaleda näiteks Oktoberfesti pidustustel.
Oma tugeva mõju on Namiibia kultuurile ja majandusele jätnud ka selle maa ajalugu. Kuigi esimesed eurooplased jõudsid Namiibia rannikule juba 15. sajandil, alistati kogu maa inglaste poolt alles 19.saj. viimasel veerandil. Aastatel 1884-1915 oli Namiibia Saksamaa koloonia ning aastatel 1915-1990 okupeeritud Lõuna-Aafrika Vabariigi poolt.
Majanduse poolest on Namiibia enamiku Aafrika riikidega võrreldes edukas. Seda suures osas tänu oma rikkalikele maavaradele. Namiibias leidub teemante, kulda, hõbedat, vaske, tsinki, uraani, vääriskive jne.). Küllaltki oluline osa on ka põllumajandusel ja kalandusel ning kiiresti on kasvamas turismi osatähtsus. Tänu hõredale asustusele on aga teedevõrk suhteliselt tagasihoidlik: asfaltteid on kokku 5450 km ja kruusateid 37000km. Lennuvälju on aga 46.
Turistidele on Namiibia igati sobilik maa. Sealne kliima ei ole liiga palav ja ka vihma sajab vähe. Vaatamisväärsusi on palju ja mugavaid hotelle võib leida peaaegu igas piirkonnas. Erinevalt paljudest teistest Aafrika maadest ei tüüta kohalikud elanikud turiste ja kuritegevus on vähearenenud. Kõik on puhas ja korras ning ka kokkulepitud kellaaegadest peetakse tihti kinni. Meeldiv teenindus algab juba Air Namibia lennukisse istudes. Massiturism ei ole veel Namiibiasse jõudnud ja jaapanlaste välklambid loomi võssa peletanud. Loodusrahvad elavad oma igapäevast elu ja ei korralda turistidele rahvuslikke õhtuid. Enamus turiste liigub Namiibias väikeste seltskondadena rendiautodega.
Võrreldes vaesemate Aafrika riikidega on Namiibia oma euroopalike hindadega suhteliselt kallis maa. Mugav öömaja ja korralik rendiauto maksavad sama palju kui Eestis.
Namiibia on maa, millel on kõik Aafrika plussid ja ainult üksikud miinused.