RONGIGA MAAILMA KATUSELE
Otse Pekingist Lhasasse sõidab rong 47 tundi ja 28 minutit, rongile
pääsemiseks on vajalik Tiibeti eriloa olemasolu ning piletihinnad on sellised:
1) hard seat (istekoht üldvagunis) – 49 USD
2) hard sleeper (avatud kupee kuue magamiskohaga) –
102 USD (alumine narikoht)
3) soft sleeper (uksega kupee nelja magamiskohaga) –
158 USD (alumine narikoht)
Meie kasutasime erinevaid ronge, sest Xiani linna lähedal käisime vaatamas
kuulsaid terrakotasõdalasi ning Xiningi lähedal külastasime budistidele väga
olulist Kumbumi kloostrit. Kuid kõige meeldejäävamaks kujunes rongisõit Xiningi
ja Lhasa vahel.
Kui raudteelõik Xining-Golmud (815 km) valmis juba aastal 1984, siis
Golmudi ja Lhasa vahelise lõigu (1142 km) ehitamist alustati aastal 2001 ning
raudtee avati 1. juulil 2006. Ehituse maksumuseks oli 3,68 miljardit USA
dollarit ning ehitustöödel osales rohkem kui 20 000 inimest. Suur projekt
viidi ellu hoolimata kohaliku tiibetlastest elanikkonna vastuseisust. 960 km ehk umbes 80% Golmud-Lhasa
lõigust asub kõrgusel üle 4000 meetri. Sel lõigul on 675 silda, mille
kogupikkus on 160 km ning umbes 550 km raudteed on ehitatud igikeltsale. Tänu Tangla kuru (5072 m) ületamisele on tegemist
maailma kõrgeima raudteega. 4905 meetri kõrgusel asuv Fenghuoshani tunnel on
maailma kõrgeim raudteetunnel ning 5068 meetri kõrgusel asuv Tangla raudteejaam
on maailma kõrgeim raudteejaam. Teisel kohal on Condori jaam Boliivias (4786 m)
ja kolmandal kohal La Galera jaam Peruus (4777 m). Selle raudteelõigu jaoks on
ehitatud 361 spetsiaalset vagunit, mis on varustatud spetsiaalsete uksetihendite,
hapnikuvarustuse ja ultraviolettkiirguse eest kaitsvate süsteemidega. Golmudi
ja Lhasa vahel on isegi suitsetamine rongitamburis keelatud.
Kuna rongiga sellistele kõrgustele sõitmisel ei jää aega
aklimatiseerumiseks, siis on ka mägihaigus kerge tulema. Sellistel kõrgustel
sisaldab sissehingatav õhk kuni 40% vähem hapnikku kui meretasemel ning seepärast
on Tiibeti rongides ka lisahapniku saamise võimalused. Igas kupees on
hapnikukraanid, millest saab kupeesse hapnikku lasta ning vagunisaatja käest
saab küsida ka vastava vooliku, millega hapnikku otse ninasse lasta. Lisaks on
rongis ka arst, kes raskematel juhtudel vajaliku süsti teeb. Rongiga Lhasasse
sõites tuleb täita tervisekaart, lugeda läbi kõik kaardil olevad hoiatused ning
anda vastav allkiri. Kasulik on kaasa võtta ka personaalne hapnikuballoon ja
mägihaigust leevendavad ravimid. Kui raudteelõik avati 01.07.2006, siis esimene
reisija suri rongis alles 28.08.2006. Ka meie grupiliikmete enesetunne Xiningi
ja Lhasa vahel polnud just kiita. Enamusel avaldus mägihaigus kohutava väsimuse
ja peavaluna, mis möödus alles Lhasas Potala treppidel ronides. Hiljem bussiga
5200 meetri kõrgusi kurusid ületades polnud enesetunne enam nii halb.
Võrdluseks võib mainida, et Everesti baaslaager asub 5105 meetri kõrgusel.
Lhasast edasi Nepaali sõitsime bussiga. Sellel maanteel on lõputult
erakordseid vaateid kõrgetelt kurudelt ning hea ilmaga paistavad 5 mäetippu,
mille kõrgus on üle 8000 meetri. Kõige elamusterohkemaks kujunes aga laskumine
Himaalaja lõunanõlval. Nyalami külast (3728 m) on Nepaali piirini (1776 m) 44
kilomeetrit ning sellel suhteliselt lühikesel lõigul laskub maantee 1952 meetrit.
Viletsa kvaliteediga kitsas tee, puuduvad kaitsebarjäärid ja tee kõrval olev
mitme kilomeetri sügavune kuristik muudavad sealse bussisõidu unustamatuks.
Tulevikus saab ka seda piirkonda rongiga läbida, sest plaanis on uue
raudteelõigu ehitamine. Plaanide järgi peaks see raudtee valmima aastal 2013
ning siis on võimalik sõita rongiga Pekingist Nepaali piirini.
Lähemal ajal peaks Pekingi ja Lhasa vahel sõitma hakkama ka 5* turismirong. Üks päev
selles rongis maksab 1000 USA dollarit ning selle raha eest saab duši all käia
ja karaoket laulda.