TERAVMÄED

(ilmunud GO Reisiajakirjas nr.3, 2009)

Teravmäed (Svalbard, Spitsbergen) on Põhja-Jäämeres asuv saarestik, mis koosneb enam kui tuhandest saarest kogupindalaga 62 748 ruutkilomeetrit ning elanikke on seal kokku umbes 3000. Saarestiku suurim asula on Longyearbyen ning seal elab umbes 1500 inimest. Põhjapooluseni jääb Teravmägedelt alla 1000 kilomeetri, kuid tänu sooja Golfi hoovuse harule on sealne kliima küllaltki pehme. Aasta keskmine õhutemperatuur on Teravmägedel -4°C, jaanuari keskmine -16°C ja juuli keskmine + 6°C. Soojarekordiks on 1979. aasta juulis mõõdetud +21,3°C ja külmarekordiks 1986. aasta märtsis mõõdetud -46,3°C. Sademeid esineb suhteliselt vähe, kuid kiiresti vahelduv udune või tuuline ilm on Teravmägedel tavaline. Kohalikud ütlevad, et Teravmägedel on juunis kevad, juulis suvi, augustis sügis ja ülejäänud kuudel talv.

Miks peaks siis Eestimaa veidi soojemast suvest nii kaugele põhja minema? Eelkõige muidugi sealse looduse pärast. Sellise maastikuga paiku on maailmas küllaltki vähe ning Teravmäed erinevad oluliselt Põhja-Norrast, Islandist, Fääri saartest ja Gröönimaast. Saartel kasvab küll 165 erinevat taimeliiki, kuid ei ühtegi puud. Seevastu linnuriik on väga arvukalt esindatud – mõnedes kolooniates on sadu tuhandeid linde. Loomadest võib Teravmägedel kohata põhjapõtra, polaarrebast ja jääkaru. Saarte ümbruse meredes elavad vaalad, morsad ja hülged. Jääkarusid on saarestiku piirkonnas umbes 3000 ja nendega on parem mitte kohtuda, sest jääkaru on üks väheseid loomi, kes võib inimest ilma hoiatamata rünnata. See kuni 2,5 meetri pikkuseks kasvav ja kuni tonni kaaluv kiskja suudab liikuda kiirusega kuni 60km/h. Seepärast tohib Teravmägedel väljaspool asulaid liikuda ainult püssiga relvastatult. Püssi ja padruneid saab laenutada Longyearbyeni sporditarvete poest. Eelmisel korral Teravmägedel käies piisas mul püssi saamiseks ainult Nõukogude Armee koolituse mainimisest ja mingisuguseid dokumente ei nõutud. Nüüd on kord läinud rangemaks ja püssi laenutamiseks on relvaluba vaja. Suvisel ajal liiguvad jääkarud peamiselt saarestiku põhja- ja idaosas ja Longyearbyeni asulas on ainult üks turist maha murtud.     

Autoga sõidetavaid teid on Longyearbyeni ümbruses kokku 45 kilomeetrit ning seetõttu pole seal võimalik mingisugust bussireisi organiseerida. Peamiseks tegevuseks on pikemad ja lühemad jalgsimatkad Longyearbyeni ümbruses ning laevasõidud fjordides. Poolepäevaste jalgsimatkade käigus saab tutvuda kohaliku loodusega ja ronida mööda liustikke. Võimalik on minna ekskursioonile söekaevandusse, sõita kajaki või koerarakendiga (suvel veavad koerad kaarikut, talvel kelku). Kindlasti oleks huvitav osaleda ka golfiturniiril, kus püssimehed kaitsevad mängijaid jääkarude eest. Laevasõitudest on huvitavaim reis Vene kaevandusasulasse Barentsburgi. Kummaline on kaasaegsest Norra asulast paari tunniga Nõukogude Liitu jõuda ja vaadata sealset stiilset arhitektuuri, Lenini ausammast jne. Ka kaevurite elu pole seal aastakümnetega oluliselt muutunud. Barentsburgi elanikud võivad tavahinnaga osta 0,75 l viina iga kuu jooksul ning lisaks kallima hinnaga ka kohalikust baarist. Teravmäed on põnev paik nii suvel kui talvel. Polaarpäev kestab aprillist septembrini, päike ei looju üldse ja matkata võib nii öösel kui päeval. Novembrist veebruarini on polaaröö ning päikest pole üldse näha, kuid selle eest võib vaadata virmalisi või sõita koerarakendiga.  Longyarbyeni restoranides võib proovida hülge- ja vaalapraadi ning suveniiripoest osta ehtsa jääkarunaha. Meie juunikuisele turismigrupile meeldisid kõige rohkem matk liustikul ja laevasõit Barentsburgi.
 
Kui näiteks 1985. aastal kaevandati Teravmägedel ligi miljon tonni kivisütt, siis viimasel ajal on peamiseks majandusharuks muutunud turism. Ehkki Norra hakkas turiste Teravmägedele lubama alles üheksakümnendatel aastatel on Longyearbyenis tänaseks 6 majutusasutust kokku 700 voodikohaga. Võimalus on ööbida nii „odavas“ võõrastemajas (2-kohaline tuba 1700 EEK) või ka Radissoni hotellis (2-kohaline tuba 3300 EEK). Teravmägede saarestik on 1920. aasta rahvusvahelise lepinguga antud küll Norra suveräniteedi alla, kuid vastavalt lepingule võivad kõik allakirjutanud riigid seal arendada igat laadi majanduslikku ja teaduslikku tegevust. Aastal 1930 ühines lepinguga ka Eesti Vabariik ning tänu sellele võiksid ka Eesti firmad seal kivisütt kaevandada või turismiga tegeleda. Svalbard on ka maksuvaba piirkond ning üllatav on ühes Norra riigi osas näha Eesti kauplustest odavamaid alkoholihindu. Kuid kohalikele elanikele müüakse alkoholi talongide alusel ja turistidele märgitakse ostud lennukipiletile.

Lisaks matka- ja loodusehuvilistele võiksid Teravmägede peale mõelda ka koolituste ja konverentside organiseerijad, sest Longyearbyenis on maailma põhjapoolseim konverentsikeskus. Teravmägedel on palju muudki maailma põhjapoolseimat, näiteks kirik, reisilennuväli, supermarket, postkontor, ujula, lasteaed, ülikool, taksod, rendiautod jne. Tihti reklaamitakse Nordkappi Euroopa põhjatipuna ja geograafiat mittetundvad turistid kulutavad raha Nordkapi külastamiseks. Nordkapp ei saa olla Euroopa mandriosa põhjapoolseim punkt, sest ta asub mitte mandril, vaid saarel. Euroopa mandriosa põhjapoolseim punkt on Nordkyni neem laiusel 71° 8’. Longyearbyeni asula Teravmägedel jääb Nordkapist 640 km põhja poole ja asub laiuskraadil 78° 12’. Näiteks  Gröönimaa põhjapoolseim asula Qaanaq ehk Thule  asub laiusel 77° 30’ ja maakera põhjapoolseim maismaapunkt Morris Jesupi neem (Gröönimaal) on laiuskraadil 83° 39’. Seega on Longyearbyen kindlasti maailma põhjapoolseim asula, kuhu igaüks võib liinilennuga lennata ja hotellis peatuda.