(avaldatud Maalehes 20.02.2003)
Türgi asub nii Aasias kui ka Euroopas ning seda mitmes mõttes. Kui geograafiliselt asub Euroopas väga väike osa Türgist, siis poliitiliselt ja kultuuriliselt tunduvalt suurem osa. Türgi pürgimine Euroopa Liitu näitab, et tegemist on Euroopa riigiga, kuid liikmesmaade vastuseisust võib järeldada, et kõik niimoodi ei arva.
Pindala poolest on Türgi Eestist 17 korda suurem ja rahvaarvu poolest 43 korda suurem. Maa suuruse tõttu on ka Türgi loodus väga mitmekesine. Vahemere rannik erineb Musta mere rannikust ja Anatoolia kiltmaa Armeenia mägismaast. Türgis võib näha väga erinevaid mägesid (kõrgeim tipp on 5165 m kõrgune Ararat), laialehelist metsa, vahemerelist torkvõsa, steppi, poolkõrbe, soolajärvi, soodajärvi, vulkaane, kuumaveeallikaid, koopaid ja palju muud põnevat. Türgi looduslike vaatamisväärsuste hulgast annab tunnistust ka rahvusparkide arv – neid on Türgis 32.
Olenevalt piirkonnast on ka Türgi kliima küllaltki erinev, kuid üldiselt on parimad kuud Türgi külastamiseks mai, september ja oktoober.
Ka Türgi ajalugu on väga pikk ja kirev. Asudes Euroopa ja Lähis-Ida vahel on see maa viimase 10 000 aasta jooksul näinud väga paljusid erinevaid rahvaid ja kultuure. Anatoolia kiltmaal asus salapärane hetiitide impeerium, mis oma hiilgeaegadel oli võrreldav Egiptuse riigiga. Hiljem on selle maa ajalukku oma jäljed jätnud assüürlased, armeenlased, kreeklased, roomlased, pärslased, araablased, seldžukid ja paljud teised rahvad. Türklased jõudsid nendele aladele alles 14. sajandil. Kireva ajaloo tulemusena on Türgis üsna lühikese ringsõidu käigus võimalik näha hetiitide poolt kivisse raiutud või savitahvlitele jäädvustatud hieroglüüfe ja kiilkirja, Kreeka akropole ja amfiteatreid, Rooma akvedukte ja veehoidlaid, Bütsantsi kirikuid ja islami mošeesid.
Tänapäeval moodustavad riigi elanikkonnast suurema osa (üle 70%) türklased. Mitmete ajaloosündmuste tagajärjel on oluliselt vähenenud kreeklaste ja armeenlaste arv ning praegu on suurimaks vähemusrahvuseks kurdid. Vesteldes türklaste, kreeklaste, armeenlaste või kurdidega ei ole Türgi ajalugu ja rahvussuhted just kõige sobivamaks jututeemaks. Tundmata seda ajalugu või teadmata kaasvestleja rahvust võib kergesti midagi sobimatut öelda.
Kuigi Türgis on valdavaks religiooniks islam, ei domineeri usk igapäevases elus nii tugevalt kui teistes islamimaades.
Turisti jaoks on Türgi väga turvaline ja suhteliselt odavate hindadega maa. Natuke tüli tekitab ainult kohaliku rahaga arveldamine. Inimesed, kes unistavad miljonäriks saamisest, peaksid sõitma Türki ning nende unistus täitub. Ülikiire inflatsiooni tõttu odavneb Türgi liir iga päevaga ja umbes 10 EEK eest saab 1 miljon Türgi liiri. Kuid need, kes ei viitsi rahatähtede pealt nulle kokku lugeda saavad hakkama ka USA dollaritega.
Türgi on nii suur maa, et ühe või kahe nädalaga sellest ülevaadet pole võimalik saada. Seetõttu peaks Türgisse sõitja valima külastatava piirkonna oma huvide järgi. Maanteed, kliima ja rahvuslik köök on üldjuhul head.
LÕUNA-TÜRGI on peamine turismipiirkond ja sobib väga hästi inimestele, kes tahavad rannas puhata. Parimad puhkekohad asuvad Vahemere rannikul ja sellised mõnusad puhkekohad nagu Antalya, Alanya, Kemer ja Marmaris on tuntud paljudele eestimaalastele. Kui peesitamine ära tüütab on võimalik minna laevasõidule, džiibisafarile, sukelduma või raftingule - parvega mägijõgedele sõitma.
LÄÄNE-TÜRGI sobib inimestele, keda huvitab Kreeka ajalugu ja kultuur. Egeuse mere rannikule jäävad sellised kuulsad kohad nagu Trooja, Pergamon, Efesos jne. Kohati on siinsed arhitektuuriväärtused säilinud paremini kui Kreekas. Siin on asunud ka kaks maailmaimet seitsmest, kuid kahjuks pole neist eriti midagi säilinud.
Looduslikest vaatamisväärsustest on siin tuntuim maailmas ainulaadne Pamukkale lumivalge mäenõlv. Kuumaveeallikatest väljavoolav kaltsiumisooli sisaldav vesi on aastatuhandete jooksul alla valgudes mäenõlva lumivalgeks muutnud. Kuid ei maksa uskuda reklaampilte, kus on näha päikese käes säravates basseinides mõnulevad turistid. Selle unikaalse loodusime kaitsmiseks ei lubata turiste juba ammu nendesse basseinidesse suplema. Võimalik on ainult ühes kindlas osas jalgupidi soojas vees sulistada ja sellelt alalt kõrvale astumisest annavad valvurite viled kohe märku. Küll aga saab selles tervistavas vees supelda kõrvalasuvas Rooma-aegses basseinis.
KESK-TÜRGI on sobiv neile, kes tahavad tõelist Türgit näha. Anatoolia kiltmaa loodus võib esmapilgul tühi ja igav tunduda, kuid tegelikult see nii ei ole. Selle piirkonna kõige tuntumad looduslikud vaatamisväärsused asuvad alal, mida kutsutakse Kapadookiaks.
Miljoneid aastaid tagasi toimunud vulkaanipursked katsid maa laava ja vulkaanilise tuhaga. Kivistunud tuhk on kergesti töödeldav nii looduse kui ka inimese poolt ja mõlemad on sellest materjalist loonud fantastilisi vorme. Loodus on vee ja tuule abil tekitanud sügavaid orge, laavast mütsidega koonusekujulisi mägesid ja mitmesuguseid kirjeldamatuid kivikujusid. Inimesed on seda pehmet kivimit uuristanud maa peal ja maa all. Paljud mäed on seest tühjaks uuristatud ning sinna on rajatud elamuid, kirikuid ja kloostreid ning tänapäeval ka hotelle ja restorane.
Maa alla on kaevatud terved linnad. Praeguseks on teada 36 maa-alust linna ja neli neist on turistidele külastamiseks avatud. Linnad ulatuvad kuni 85 meetri sügavusele, neis on kümneid korruseid ja lugematud kilomeetrid maa-aluseid käike. Seal on oma veevarustus ja ventilatsioonisüsteemid ning suuremates linnades on elanud kuni 15 000 inimest. Arvatavasti on need vähemalt 6000 aasta vanused linnad rajatud hetiitide poolt ja hiljem kasutasid neid kristlased.
Lisaks Kapadookiale on Kesk-Türgis ka palju muud huvitavat. Näiteks maakera üks soolaseimaid järvi – Tuz, vulkaanid Erciyes ja Hasan, 10 000-aastane asula Catalhöyük, hetiitide 70 templiga linn Hattu?a?, Zile – koht, kus Julius Ceasar ütles oma kuulsa “veni, vidi, vici”, Yass?höyük – koht, kus Aleksander Suur raius läbi Gordioni sõlme jne. Külastada tasub ka “keerlevate dervišite” esoteerilise mungaordu keskust Konyas ja muidugi Türgi pealinna Ankarat.
IDA-TÜRGI sobib seiklejatele, kes ei taha päevad otsa rannas lesida ja õhtuti baaris Türgi popmuusikat ning meie ida- ja põhjanaabrite valjuhäälset vestlust kuulata. Ida-Türgis on Türgi kõrgeimad mäed, 1720 meetri kõrgusel asuv Türgi suurim järv Van, suured jõed Eufrat ja Tigris, joad, metsad ja karjamaad, imeline puitarhitektuur ja savionnid, Armeenia kirikud ja islami mošeed. Piirkonna 9000-aastane ajalugu mäletab Urartu riiki, Suur-Armeeniat, Partiat, Rooma riiki, assüürlasi, araablasi, mongoli-tatari vägesid ja palju muud.
Turistide jaoks on Ida-Türgi olnud pikka aega vähetuntud piirkonnaks. Kuid viimastel aastatel on see kurdide asuala muutunud turistide jaoks turvalisemaks ja ka naaberrrigi Iraagi rakettide tegevusraadius on ainult 190 kilomeetrit.
ISTANBUL sobib sõltumata huvidest tutvumiseks kõigile, sest sellest enam kui 10 miljoni elanikuga linnast võib leida midagi huvitavat igaühele. Tähtsaimateks vaatamisväärsusteks on Hagia Sophia kirik, Sultanahmeti mošee ja Topkapi sultanipalee. Huvitav on vaadata ka Euroopat ja Aasiat ühendavat silda või 6. sajandil ehitatud linna-alust veehoidlat. Kindlasti tasub käia bütsantsiaegses saunas ja Istanbuli turul. Turul käimiseks tuleb varuda piisavalt aega, sest seal käib kauplemine mitte lihtsalt ostmine. Eesti turistid ostavad Türgist tavaliselt lisaks suveniiridele kuldehteid, nahkesemeid ja riidekaupu. Ka Eesti turgudel müüdavad odavad riideesemed pärinevad suures osas Istanbuli turult, kuid Istanbuli hindadega võrreldes on nad Eestis väga kallid.
Kokkuvõtteks võib öelda, et Türgi on üllatavalt turvaline ja ülimalt kliendisõbraliku teeninduskultuuriga euroopalik islamimaa, kus leidub puhkamisvõimalusi igasuguste erinevate huvidega inimeste jaoks.